Samuti oleksin oodanud rohkem infot selle kohta, millal laenu üldse mitte võtta. Kui inimesel on juba makseraskused, siis esimene samm peaks olema võlanõustamine, eelarve ülevaatamine ja kokkulepped võlausaldajatega, mitte tingimata uue laenu otsimine. Artiklis on häid mõtteid, näiteks varude kogumine ja krediidiskoori parandamine, aga need kaovad natuke ära pideva “laenu saab ikka” sõnumi sisse.

Keeleliselt võiks teksti ka üle vaadata, sest mõned kohad mõjuvad tõlgituna või kohmakalt, näiteks “kosigner” ja “pangakonto poole pöördumine”. See vähendab usaldusväärsust, eriti nii tundliku teema puhul. Võlgades inimesed vajavad väga selget, rahulikku ja vastutustundlikku juhendamist, mitte lootust, mis võib nad veel suuremasse auku viia.